MEKA (Meedia.Eetika.Kriitika.Analüüs)

Täna hommikul tabas mind ootamatu ja halb üllatus - autoraadio FM sageduselt 103,5 oli kadunud tavapärane BBC Worldservice inglisekeelne uudisteülekanne. Selle asemel lasti eesti raadio uudised, pärast seda kõlas helitiiter "Raadio Tallinn" ja siis hakkas tapeedina voolama meie raadiojaamade tavapärast mittemidagiütlevat popmuusikat.
BBC põlvkonda teate? Lennart Meri, Enn Soosaar ja nende eakaaslased. Nemad ehitasid oma maailmapildi ja taasiseseisvumise ajaks kristallinna selginenud eluvaated paljuski aastakümnete pikkusele pidevale BBC kuulamisele. Tänu BBCle teadsid nad ka kõige umbsemal stagna-ajal, mis maailmas tegelikult toimub. Loomulikult teadsid, lugesid ja kuulasid nad ka palju muud, aga BBC oli oluline ikkagi.
Tol ajal pidi BBCd otsima vilistavatelt ja kahisevatelt lühilainetelt. Aga ingliskeelset raadiot ei viitsitud segada - et kes see inglise keelt ikka oskab. Rohkem segati venekeelseid saateid. Nii oligi paljudes haritlaste peredes väljatõmmatud antenniga VEF-raadio ingliskeelne BBC uudiste-, kommentaari- või analüüsisaade hommikusöögilaua lahutamatu kaaslane.
Toona ma BBCd eriti kuulata ei viitsinud, igapäevane tuhisev elu ja "iseseisvuse ülesehitamise" praktilised detailid olid palju huvitavamad. Kuid legendaarse BBC USA kirjasaatja Alistair Cooki saateid "Letters from America" aeg-ajalt ikka kuulasin - ja sain ka aimu, milline on tõeline tipp-raadioajakirjandus.
Enda tarbeks avastasin BBC alles hiljuti, kui leidsin, et sageduselt 103,5 kantakse seda hommikul üle. Hakkasin kuulama BBC uudiseid hommikul autoga tööle sõites. Selle ajaga jõudsin kenasti uudised ära kuulata ja ka osa saatest "Outlook".
Kui olin sellega harjunud, siis sai see mulle igapäevaseks välisinfo allikaks. Ja kui selle kvaliteediga harjuda, siis eesti raadiojaamade uudistesaateid enam kuulata ei taha. No kui peab, siis mida sa hädaga ikka teed. Muidugi on see eesti raadiojaamade suhtes ebaõiglane võrdlus, samamoodi võib ka Päevalehte võrrelda The Guardianiga, aga tarbija on kuningas ja võrdleb millega tahab.
Ja hoolimata laiahaardelisusest ja objektiivsusest on BBC saadetes palju huumorit ja põnevaid inimelu igapäevaseid hetki kirjeldavad tahke.
Nii. Aga täna, esmaspäeva hommikul seda kõike enam ei olnud. Ütlen ausalt, tuju oli rikutud. Rääkisin sellest ka Päevalehe toimetajate koosolekul, kus ma mõnigi kord värskeid BBC uudiseid refereerisin või kolleege mõnda zealt kuuldud teemat arendama ärgitasin. Välistoimetuse juhataja Kaivo ütles oma päevaplaane tutvustades kavala muigega: "Kui peatoimetaja oleks saanud täna BBCd kuulata, siis ta teaks järgmistest sündmustest..." Nali naljaks, aga tal oli ju õigus - ma tõesti ei teadnud nendest sündmustest ilma BBCta mitte midagi...
Aga veider lugu - õhtul koju sõites kostis samalt sageduselt taas BBC saade. See oli AIDSi teemaline, üks intervjuu oli tehtud ka ühe venekeelse Eesti elanikuga. Eesti olukorda mainiti väga negatiivselt.
Jah. Huvitav, mida toob teisipäev sagedusel 103,5...